kytame header default gaas 2 1130x300

Eesti keeles rus eng

Energiamessi toimumise aeg ja koht

28.09.2019, Rakvere keskväljak, kell 11-17, sissepääs tasuta

Küttesüsteemide õige hooldamine ja kasutamine päästab õnnetusest

Autor: Johannes Merilai, Päästeamet
Päästeamet on Energiamessi eksponent: tule kuula ja vaata lisaks laupäeval kell 16.00 Energiamessl laval!

Sügis on saabumas ja sellega seoses jõuab kätte ka uus kütteperiood. Seega on paras aeg rääkida kütmisest ja sellega seoses ka võimalikest valearusaamadest või probleemidest.

Ahjud ja lõõrid tuleb kütteperioodiks ette valmistada

Päästjatele annavad sügise saabumisest märku sagenevad väljakutsed tahmapõlengutele. Samuti sagenevad siis kaebused naabrite kohta, kelle esimestel kütmistel levib suits kõrvalkorteritesse ja –majadesse. See näitab, et kütteseadmed pole kütteperioodiks tegelikult ette valmistatud. Seega tuleks enne uut kütteperioodi lasta spetsialistil oma ahjud ja lõõrid üle vaadata ning vajadusel need puhastada ja parandada.

Hooletusest kütteseadme kasutamisel, kütteseadme rikkest või tahmapõlengust saab alguse umbes iga kümnes hoonetulekahju. Tänavu on selliseid väljakutseid olnud juba sadakond, eelmisel aastal veelgi rohkem. Suurem osa neist õnnetustest on õigeaegse hooldusega kergesti välditavad.

Hooldustöid tehku õppinud meistrimees

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.

Kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale. Tema oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, kaminate üldise ohutuse osas nõu anda. Ise nokitsedes või ümberehitusi tehes ei pruugi see enam ohutu olla. Katkised, hooldamata või valesti ehitatud küttekolded põhjustavad samuti tulekahjusid.

Kindlasti tasub kontrollida, kas korstnapühkijal ja pottsepal on olemas kutsetunnistus, sest see tagab tema teadmised ja õigete töövõtete tundmise. Sellisel juhul on ka maja- või korteriomanikul kindlus küttesüsteemi tuleohutuse kohta.

Kütta tuleb õigesti

Aktiivsel kütmisel ladestub lõõridesse tahm, mistõttu võib ahi hakata sisse ajama või halvemal juhul võib tahm ka korstnas süttida. Suuremas koguses tahma ja nõge tekitavad vead kütmisel. Esiteks ei tohi kütmisel kasutada märga puitu. See põleb halvasti ja küttekoldes ei teki märja puidu maksimaalseks põlemiseks vajalikku temperatuuri. Suur osa energiast kulub lihtsalt puidus oleva vee aurustamiseks ning nii tekkib palju põlemisjääke.

Teiseks tuleb kütteseadmete siibreid ja tõmbeuksi õigesti kasutada. Kütteseadme siiber tuleb kogu kütmise aja hoida täiesti avatud asendis, et õhu pealevool oleks põlemiseks piisav. Uuematel seadmetel tuleks jälgida kasutusjuhendit. Klassikaliste ahjude puhul, kus kolde all puudub tuharuum, peab õhuavadega koldeuks olema suletud, kuid välimine uks piisavalt avatud. Restkoldega ahjude puhul peab tuharuumi uks olema avatud. Kuigi õhk on põlemiseks oluline, ei soovitata kütta ka täiesti avatud koldeustega. Sellisel juhul ei kasutata kogu lisandunud hapnikku põlemisel ära, vaid üleliigne õhk jahutab küttesüsteemi.

Esimesel kütmisel ei ole mõistlik ahju panna tervet sületäit puid, vaid alustama peaks tagasihoidlikumalt. Ka hiljem ei tohi kütta järjest mitut ahjutäit. Väga külmal ajal on soovitav ahju kütta kasvõi mitu korda päevas, aga mitte liiga palju korraga. Arvestada tuleb ka puude kütteväärtusega. Tavaline lepp annab vähem sooja kui näiteks kase- või saarepuu. Ülekütmisega on kerge rikkuda oma küttesüsteemid, aga halvemal juhul võib see lõppeda tulekahjuga.

Hea küttepuu on kuiv, ideaalis lausa kaks aastat kuivanud. Puud peaksid olema toatemperatuuril ehk enne kütmist olema 24 tundi toas seisnud. Kindlasti ei tohi puid kuivatada või soojendada näiteks pliidi peal.. Samuti tuleb puid hoiustada küttekoldest ohutus kauguses.

Ahjust või pliidi alt tuhka kogudes tuleb meeles pidada, et seda tuleks teha jahtunud tuha puhul. Kasutada tuleb mittepõlevat kaanega ämbrit ning hoida seda põlevmaterjalist eemal. Nii kamina kui ahju ees peab olema kindlasti korralik tulekindlast materjalist kaitse.

Vahel tundub inimestele, et kütmine on lihtne ja igapäevane tegevus. Mis nõu selle juures ikka vaja on? Siiski on sügis sobiv aeg oma harjunud tegevused läbi mõelda ja veenduda, et teed kõik enda elu ja kodu ohutuse kaitseks.

Vaata lisaks:

Kodu tuleohutust kontrollida ja tuleohutusalast infot lugeda saad veebilehelt https://www.kodutuleohutuks.ee/

Korstnapühkija või pottsepa kutsetunnistuse olemasolu saad kontrollida Kutsekoja veebilehelt http://kutsekoda.ee/

Korstnapühkija või pottsepa kontakte ning vastuseid pääste- ja ohutusalastele küsimustele saad Päästeala infotelefonilt 1524

Hoone väline tuleohutus

Hoone sisene tuleohutus

Offcanvas

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua.